Abstract
Throughout the history of religion in Estonia various holy places with different meanings and purposes have been used. In some cases the importance of a particular site has been preserved in distinct prehistoric and historic religions. As holy places generally lack archaeological artifacts and other features, oral tradition has been used as the main source. But since folklore is difficult to date it has left the impression that holy places belong to a timeless past, forming a certain kind of amorphic entity. The current study is based on holy sites known from oral tradition which have been in use in the framework of different religious systems in the past. By using these I will try to show the date range of these holy sites and stress their dynamic aspect. Adopting these case studies as analogies it also becomes possible to speculate about former holy sites which have lost their meaning in recent folk religion and oral tradition but are recognizable within the landscape. As a result we are able to see holy landscapes of the past in a more diverse way and understand past religions better in their initial context.
Access this chapter
Tax calculation will be finalised at checkout
Purchases are for personal use only
Notes
- 1.
According to some folklore texts the god or spirit of hiis has sometimes also been called Hiis or Hi(i)e.
Abbreviations
- H:
-
Archive of folklore collection of Jakob Hurt in the Estonian Literary Museum
- RKM:
-
Folklore collection of the Estonian Literary Museum
References
Anttonen, V. (1992). ‘Püha’ mõiste rahvausundi uurimises. Akadeemia, 12, 2514–2535.
Anttonen, V. (1996). Ihmisen ja maan rajat: ‘Pyhä’ kulttuurisena kategoriana. Helsinki: Suomalaisen kirjallisuuden seura.
Bergsland, K. (1964). Suomen hiisi. Virittäjä. Kotikielen Seuran Aikauslehti, 3, 242–248.
Catechism (1694). Katekismus. Önsa Luterusse Laste Öppetus Lühhidalt Pühha kirja järele ärra-sellitud, ning küssemisse ja kostmisse kombel kokku säetud. Jummala auuks, ning temma koggudusse Kasvuks. Riga, Druckts Johann Georg Wilcken.
Boecler, J. W. (1854). Der Ehsten abergläubische Gebräuche, weisen und Gewohnheiten von Johann Wolfgang Broecler, weilan Pastor zu Kusal Ehstland und des Consistorii in Reval Assessor. Mit auf die Gegenwart Bezüglichen Anmerkungen beleuchtet von Dr Fr. R. Kreutzwald. St Petersburg: Buchdruckerei der Kaiserlichen Akademie der Wissenschaften.
Bågenholm, G. (1999). Arkeologi ock språk i norra Östersjöområdet: En kritisk genomgång av de senaste årens försök att finna synteser mellan historisk lingvistik och arkeologi. Gotarc, Series B. Arkeologiska skrifter, 12. Göteborg: Institutionen för arkeologi.
Eisen, M. J. (1920). Esivanemate ohverdamised. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
Gutslaff, J. (1644). Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda. Daraus die Unchristliche Abbrennunge der Sommerpahlschen Mühlen geschehen ist. Aus Christlichem Eyfer, wegen des Unchristlichen und Heydnischen Aberglaubens gegeben von Johanne Gutslaff, Pommer. Dorpat, J. Vogel.
Hansen, J. (2006). Offertradition og religion i ældre jernalder i Sydskandinavien—med særlig henblik på bebyggelsesofringer. Kuml: årbog for Jysk Arkæologisk Selskab 6 (pp. 117–175). Århus: Aarhus Universitetsforlag.
HCL. (1961). The chronicle of Henry of Livonia. A translation with introduction and notes by James A. Brundage. Madison: The University of Wisconsin Press.
Hofstra, T. (1988). Hiisi: uusi ehdotus sen germaanisesta alkuperästä. In S.-L. Hahmo, T. Hofstra, A. D. Kylstra, & O. Nikkilä (Eds.), Omaa vai lainattua. Itämerensuomen germaanisiin lainasanoihin liittyviä kirjoitelmia (pp. 17–23). Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
Hukantaival, S. (2007). Hare’s feet under the hearth—discussing ‘ritual’ deposits in buildings. In V. Immonen, M. Lempiäinen, & U. Rosendahl (Eds.), Hortus Novus. Fresh approaches to Medieval Archaeoogy in Finland (Archaeologia Medii Aevi Finlandiae, Vol. XIV, pp. 66–75). Turku: Suomen keskiajan arkeologian seura.
Honko, L. (1998). Folklooriprotsess. Mäetagused, 6, 56–84.
Hupel, A. W. (1774). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Bd I. Gesammelt und herausgegeben durch August Wilhelm Hupel. Riga.
Insoll, T. (2006). Shrine franchising and the Neolithic in the British Isles: Some observations based upon the Tallensi, Northern Ghana. Cambridge Archaeological Journal, 16, 223–238.
Johanson, K. (2009). The changing meaning of thunderbolts. Folklore. Electronic Journal of Folklore, 42, 129–174.
Jonuks, T. (2007). Holy groves in Estonian religion. Estonian Journal of Archaeology, 11, 3–35.
Jonuks, T. (2009a). Eesti muinasusund. Dissertationes archaeologiae universitatis Tartuensis 2. Tartu: Tartu ülikooli kirjastus.
Jonuks, T. (2009b). Hiis-sites in the research history of Estonian sacred places. Folklore. Electronic Journal of Folklore, 42, 23–44.
Jonuks, T., Friedenthal, M., & Haak, A. (2010). Värtnakeder, talisman või nõiaese—märkidega kiviketas Viljandimaalt, Rattama talust. In U. Tamla (Ed.), Ilusad asjad. Tähelepanuväärseid leide Eesti arheoloogiakogudest (Muinasaja teadus, Vol. 21, pp. 269–286). Tallinn: Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut.
Jonuks, T. (2012a) Hiis-sites in the parishes of Rapla and Juuru. Estonian Journal of Archaeology. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus (in press).
Jonuks, T. (2012b). Late Iron Age finds from Estonian offering springs—The question of centrality and periphery. In J. Ruohonen (Ed.) Water, border and boundaries. Turku: Turun Yliopisto (in press).
Jung, J. (1879). Eesti rahwa wanast usust, kombedest ja juttudest (Kodu-maalt, Vol. 6). Tartu: H. Laakmann.
Jung, J. (1898). Muinasaja teadus eestlaste maalt II. Kohalised muinasaja kirjeldused Liiwimaalt, Pernu ja Wiljandi maakonnast. Jurjew, A. Genzstein.
Kaasik, A. (2007). Ajaloolised looduslikud pühapaigad—Väärtused looduse ja kultuuri piirimail. In A. Kaasik & H. Valk (Eds.), Looduslikud pühapaigad. Väärtused ja kaitse (Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised, Vol. 36, pp. 23–74). Tartu: Maavalla Koda.
Kiudsoo, M. (2008). Kesk- ja uusaegsetest ripatsmüntidest Eesti arheoloogilises materjalis. In L. Jaanits, V. Lang, & J. Peets (Eds.), Loodus, inimene ja tehnoloogia 2. Interdistsiplinaarseid uurimusi arheoloogias (Muinasaja teadus, Vol. 17, pp. 109–132). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Knüpffer, G. M. (1836). Der Berg des Thorapilla: Ein historicher Besuch. Das Inland: Eine Wochenschrift für Liv-, Esth- und Curländische Geschichte, Geographie, Statistik und Litteratur, 22, 361–376.
Koski, M. (1967). Itämerensuomalaisten kielten hiisi-sanue. Semanttinen tutkimus I. Turun yliopiston julkaisuja. Sarja C. Scripta lingua fennica edita. Turku: Turun yliopisto
Lang, V. (1996). Muistne Rävala: Muistised, kronoloogia ja maaviljelusliku asustuse kujunemine Loode-Eestis, eriti Pirita jõe alamjooksu piirkonnas 1-2. Muinasaja Teadus 4. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia.
Lang, V. (1999). Kultuurmaastiku luues: Essee maastiku religioossest ja sümboliseeritud korraldusest. Eesti Arheoloogia Ajakiri, 3, 63–85.
Lang, V. (2000). Keskusest ääremaaks: Viljelusmajandusliku asustuse kujunemine ja areng Vihasoo-Palmse piirkonnas Virumaal. Muinasaja Teadus 7. Tallinn, Ajaloo Instituut.
Lang, V. (2007). The Bronze and Early Iron Ages in Estonia. Estonian Archaeology 3. Tartu: Tartu University Press.
Lang, V. (2011). Traceless death. Missing burials in Bronze- and Iron-Age Estonia. Estonian Journal of Archaeology., 15(2), 109–129.
Ligi, P. (1995). Ühiskondlikest oludest Eesti alal hilispronksi ja rauaajal. In V. Land (Ed.) Eesti arheoloogia historiograafilisi, teoreetilisi ja kultuuriajaloolisi aspekte (pp. 182–270). Muinasaja Teadus, 3. Tallinn, Teaduste Akadeemia Kirjastus.
Lintrop, A. (2003). Udmurdi usund. Eesti Rahva Muuseumi sari, 5. Tartu: Eesti Rahva Muuseum.
Loorits, O. (1932). Eesti rahvausundi maailmavaade. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
Merkel, G. H. (1798). Die Vorzeit Lieflands: Ein Denkmal des Pfaffen- und Rittergeistes. Bd I. Berlin: Voss.
Mägiste, J. (1983). Estnisches Etymologisches Wörterbuch 2. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft.
Oras, E. (2010). Ritual wealth deposits in Estonian Middle Iron Age material. Estonian Journal of Archaeology, 14, 123–142.
Remmel, M.-A. (2007). Hiiepärimuse sõnum tänases Eestis: Lähteandmeid ja tõlgendusvõimalusi. In A. Kaasik & H. Valk (Eds.), Looduslikud pühapaigad. Väärtused ja kaitse (Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised, Vol. 36, pp. 239–259). Tartu: Maavalla Koda.
Sild, O. (1937). Kirikuvisitatsioonid eestlaste maal vanemast ajast kuni olevikuni. Tartu: K. Mattiesen.
Sognnes, K. (2000). Det hellige landskapet: Religiøse og rituelle landskapselementer i et langtidsperspektiv. Viking. Norsk arkeologisk årbok, LXIII, 87–121.
Sundqvist, O. (2002). Freyr’s offspring: Rulers and religion in ancient Svea Society. (Historia Religionum 21. Acta Universitatis Upsaliensis). Uppsala: Uppsala Universitet.
Tamm, M. & Jonuks, T. (2013). Religious practices of Estonians in the Medieval written sources (11th-15th centuries). In: M. Kõiva (Ed.), Estonian mythology. Helsinki, Suomalainen Kirjallisuuden Seura (in press).
Turner, V., & Turner, E. (1978). Image and pilgrimage in Christian culture. anthropological perspectives. New York: Columbia University Press.
Uino, P. (1997). Ancient Karelia. Archaeological studies. Suomen Muinaismuistoyhdistyksen Aikauskirja 104. Helsinki.
Vaitkevičius, V. (2004). Studies into the Balts’ sacred places. (BAR–IS 1228). Oxford: Oxbow Books.
Valk, H. (1995). Lõuna-Eesti XIII–XVII/XVIII sajandi külakalmistud rahvatraditsioonis ja uskumustes. In M. Hiiemäe & M. Kõiva (Eds.), Rahvausund tänapäeva (pp. 454–471). Tartu: Eesti TA Eesti Keele Instituut and Eesti TA Eesti Kirjandusmuuseum.
Valk, H. (2001). Rural cemeteries of Southern Estonia 1225–1800 AD (CCC Papers, Vol. 3). Visby: Gotland University College Centre for Baltic Studies.
Valk, Ü. (2005). Eesti rahvaluule loodusenägemised. In T. Maran & K. Tüür (Eds.), Eesti looduskultuur (pp. 29–53). Tartu: Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskus.
Vedru, G. (2002). Maastik, aeg ja inimesed. In V. Lang (Ed.), Keskus—tagamaa—ääreala: Uurimusi asustushierarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis (Muinasaja Teadus, Vol. 11, pp. 101–122). Tartu: Ajaloo Instituut.
Vedru, G. (2011). Põhja-Eesti arheoloogilised maastikud. Dissertationes archaeologiae universitatis Tartuensis 3. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Watson, A. (1995). An approach to customary law. In A. Dundes Renteln & A. Dundes (Eds.), Folk law. Essays in the theory and practice of Lex Non Scripta (Vol. I, pp. 141–157). Madison: University of Wisconsin Press.
Acknowledgments
I am grateful to Kristiina Johanson for useful comments on the original manuscript and translating the text. The research has been supported by State Target Program SF 0030181s08.
Author information
Authors and Affiliations
Corresponding author
Editor information
Editors and Affiliations
Rights and permissions
Copyright information
© 2012 Springer Science+Business Media New York
About this chapter
Cite this chapter
Jonuks, T. (2012). From Holy Hiis to Sacred Stone: Diverse and Dynamic Meanings of Estonian Holy Sites. In: Rountree, K., Morris, C., Peatfield, A. (eds) Archaeology of Spiritualities. One World Archaeology. Springer, New York, NY. https://doi.org/10.1007/978-1-4614-3354-5_8
Download citation
DOI: https://doi.org/10.1007/978-1-4614-3354-5_8
Published:
Publisher Name: Springer, New York, NY
Print ISBN: 978-1-4614-3353-8
Online ISBN: 978-1-4614-3354-5
eBook Packages: Humanities, Social Sciences and LawSocial Sciences (R0)